kõigepealt halliks ja seejärel valgeks. Karbonatiitne laava on ka tunduvalt madalatemperatuurilisem silikaatsest, kui karbonatiitse laava temperatuur on ligi 510 C siis teised laavad üle 1100 C, samuti on karbonatiitne laava kõige vedelam maailmas. Natrokarbonatiitne laava helendab öösiti oranzilt, kuid mitte nii heledalt kui teised. Karbonaadid on mineraalid, mis valdavalt settivad mereveest. Neist on moodustunud karbonaatkivimid, näiteks lubjakivi. Võiks eeldada, et karbonatiit on moodustunud ülessulanud karbonaatkivimeist, kuid nii see siiski ei ole. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud riftistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Karbonatiidi moodustumiseks peavad olema ka sobivad füüsikalised ja keemilised tingimused. Maailmas on üle 300 karbonatiidi leiukoha. "Ol Doinyo Lengai" tähendab "Mäe Jumalat" maasaide keeles.
Kui tavaliselt oleme harjunud, et laava on hõõguvpunane silikaatne vedelik, siis see laava on unikaalne süsimust, mis tardub naatriumirikkaiks karbonaatseiks mineraalideks ning mis on ainuke maa peal. Inimesed, kes asustasid selle piirkonna panid ka sellele mäele nimeks jumalamägi. Pilt 1966.aasta purskest. 3-4. august 2003 Ol Doinyo Lengai on aktiivne vulkaan, mis viimati purskas 2008 aasta juunis. Kihtvulkaan asub 2960m kõrgusel. Tegelikult on karbonatiit eraldunud silikaatsest magmast. See protsess on detailides ebaselge, kuid juhtub see tavaliselt siis kui vana kontinentaalne maakoor on hakanud rifistuma, mis Ida-Aafrikas parajasti toimubki. Vulkaan asub hõredasti asustatud piirkonnas, kus läheduses peaaegu ei elagi inimesi ning järeldades võib öelda, et see on ohutu. Kasutatud allikad: www.volcanodiscovery.com www.rippon.net http://et.wikipedia.org/wiki/Ol_Doinyo_Lengai
Võib-olla oleks hea näiteks täpsustada ka, et üks või kaks kristalliinse aluskorrani ulatuvat, mittekarbonaatse osa eraldmine, selle koguse ja neid kivimeid esineb nii tardkivimite (nt enamasti põhja-lõuna või ida-lääne suunalist koostise uuring. 29. Kuidas iseloomustada karbonatiit), moondekivimite (nt marmor) kui ka läbilõiget. Vt aluspõhja kaardi näidet ( 248.61 *LOI (Loss on ignation = kuumutuskadu) – nagu elurikkuse arengut Ordoviitsiumi settekivimite (nt lubjakivi) seas, aga peamiselt KB, 11.12.2009 ) lahustades, saab karbonaatsest osast lahti ka ajastul? ikka settekivimite seas.