Muldade väliuurimine
Gleistunud leetjatel muldadel on huumus- ja tekstuurse sisseuhtehorisondi
vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine
algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm.
Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg-
(BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)-
Btg-Cg profiil.
Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad
moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun
moreen (Kõlli, Lemetti, 1999).
5.2.2 Gleimullad
Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel
toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud
ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga
halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu
või õhukest turbakihti
annaabi.ee 
