METSAMULLATEADUS
Aluspõhjaks on valdkonna põhjaosas ordoviitsiumi ja siluri ajastu karbonaatsed kivimid ja,
paas, lõunaosas devoni ajastu kivimid. Pinnakatteks on peamiselt kollakashall kuni
kollakaspruun karbonaatne moreen. Reljeefilt madalamatel aladel on see kohati kaetud
jääjärgsete veekogude setetega. Kogu valdkonna ühiseks tunnuseks on leostunud ja
leetunud kamar-karbonaatmuldade laiaulatuslik esinemine. Nend kõrval leidub kohati
tüüpilisi kamar-karbonaatmuldi (valdkonna põjaosas) ning kamar-leetmuldi (valdkonna
idaosas). Soostunud ja soomuldade leviku alusel on valdkond jaotatud kahte allvaldkonda,
Tammsalu ja Väike-Maarja ning Paide-Jõgeva.
Paide-Jõgeva allvaldkonnas on reljeef enam liigestunud. Lainjad moreentasandikud ja
voored vahelduvad soostunud nõgudega. Kurisuid on ähe. Reljeefilt madalamad alad on
mitmesuguses astmes soostunud. Poolhüdromorfsetest muldadet esinevad peamiselt
soostunud kamarmuldade leaostunud ja leetunud variandid.
annaabi.ee 
