Kivim on massiivse tekstuuriga, kui kihilisus ja osakeste orienteeritus puudub. Sagedamini esineb seda peeneteralistes (mergel, aleuroliit) või biokeemilistes (kriit) setendites. (1) Eraldi vaadeldakse kihipinna tekstuure. Katkestuspinnad kujunevad settimise katkemise ajal ja peegeldavad katkestuse vältel toimunud sündmusi. Kihipinnal saab eraldada veel lainetuse ja tuule tegevusel kujunenud virgmärke ning kuivalõhesid ja organismide elutegevuse jälgi. Karbonaatkivimeis on kihipinna sekundaarsete tekstuuridena levinud ka stüloliitpinnad. (1), (8) 5.5. Settekivimite levik Eestis Peamised settekivimid Eestis on lubjakivid (Pilt 3), liivakivid ja savikivimid. Lubjakivid koos teiste karbonaatkivimitega moodustavad lasundi, mis on kuni 500 m paks. Selle all lamavad liivakivid, aleuroliidid ja savikivimid. Pärnu-Põltsamaa- Mustvee joonest lõuna poole katavad karbonaatkivimeid punased-kollased Devoni liivakivid
kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, liivakivis) (pank) nt Kakumäe pankrandla ASTANGRANDLA murrutusjärsak on kujunenud kobedais kvaternaarisetteis (liivas, (astang) kruusas, moreenis jt) PAERANDLA vastupidavais vanaaegkonna karbonaatkivimeis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla MOREENRANDLA moreenis kujunenud laugenõlvalise murrutusrannaga randla. Palju rahnusid + KRUUSA - kruusast ja veeristest koosnevate rannavallidega VEERISTIKURANDLA kuhjerannaga randla (lühend. kruusarandla) kliburandla
annaabi.ee 
