Eesti loodusgeograafia
Tekkima hakkasid riffmoodustised,
mille tunnistuseks on Jaagurahu ja Paadla lademe biohermlubjakivid. Sõltuvalt
mere sügavusest ja settimistingimustest on eraldatud siluri ladestu setendites
rannast süvamere suunas laguuni-, madaliku-, avašelfi-, ülemineku- ja
süvamerefaatsiesed. Suurima osakaaluga on karbonaatsed settekivimid;
lubjakivide kõrval on ulatusliku levikuga vel ka dolomiidid ja domeriidid.
TÄHTSUS: Siluri ladestu karbonaatikivimitest pakuvad ehitusotstarbelist huvi
Raikküla, Jaagurahu ja Paadla lademe dolomiidid ning lubjakivid, mille hulgas
on kauni mustri ja hea töödeldavusega dekoratiivkivimeid.
Lubjavalmistamiseks on sobivad Juuru ja Paadla lademe biomorfsed ja
biohermsed lubjakivid.
Devoni ladestu – siluri ajastu lõpul toimus mere regressioon ning Eestis
valitses terrigeenne settimine. Siluri lõpu-devoni alguse terrigeensed setted –
annaabi.ee 
