Maateaduste alused (kordamisküsimused)
aluskivimini.
0 kõduhorisont
A huumushorisont
E väljauhtehorisont
B sisseuhtehorisont
C lähtekivim
CG gleistunud lähtekivim
6.Mullatekkeprotsesside põhilised suunad (leetumine, kamardumine, soostumine jne.).
Mullatekkeprotsessidest on laiemalt levinud leostumine, leetumine, lessiveerumine,
savistumine ja gleistumine. Need on ka Eesti muldade kujunemises olulised.
Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. Laialdaselt esineb
leostumist karbonaatiderikka lähtekivimiga aladel, kus karbonaadid (Ca, Mg jt) lahustuvad ja
uhutakse välja. Leostumisprotsess leiab aset aladel, kus sademed ületavad auramise ja
mullakiht on kergesti läbiuhutav. Näiteks Põhja-Eesti karbonaatsel moreenil kujunenud
muldadel kanduvad lahustavad ühendid laskuva veevooluga allapoole.
Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel
lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv
annaabi.ee 
