EESTI JÕED
jõed Litoriina- ja Limneamere taandumisel. Seega toimus Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede areng
koos mere taandumisega, mistõttu nende pikkus pidevalt suurenes (vaata joonis). Eriti
ilmekalt nähtub see tasase pinnamoega Kasari ja Pärnu jõgikonnas. Põhja-Eestis on klint
koos jugadega jaganud jõed kaheks erinevalt arenevaks osaks. Eraldusjoone on tekitanud
klindijärsaku ülemist osa moodustavad, uuristusele vastupidavad karbonaased kivimid.
Meretaseme alanedes tekkinud terrassid on ainult klindist põhja pool olevais orgudes. Klindist
lõunas paiknevale alale ei ole Läänemere veetaseme muutused mõju avaldanud ning sealseis
orgudes on vaid terrassideta lamm(vaata joonis). Põhja-Eesti alal orud pidevalt sügavnesid,
sest maa tõusis seal katkematult ja meri alanes. Mere ajutised pealetungid jõgede arengut ei
pidurdanud, kuid maatõus avaldas suurt mõju. Balti jääpaisjärve rannajoone
annaabi.ee 
