sisalduvad vähemakt lisandid4)metalli kontakt vähemakt metaga Tõrje :M-i isoleerimine väliskk'st kaitsekihiga 1)m'i kaitsmine emaili-värvi-või lakikihi abil 2)m'i kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks- al2o3,fe2o3,fe3o4,sno2,mno2 sulfiid-pbs,zns,fes2,cu2s,hgs kloriid-nacl,kcl karbo/sulfaat- mgco3,caco3,caso4,baso4 Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine
duslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit (parim tihe läikivmust kivisüsi) sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku leidub looduses teemandi ja grafiidina. Antratsiit V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 33 Suur osa süsinikku on looduses süsihappe sooladena karbo- naatidena. Nendest on kõige levinum kaltsiumkarbonaat CaCO3 (lubjakivi ehk paas, marmor, kriit). Väiksem osa karbonaate on lahus- tunud kujul looduslikes vetes, näiteks kaltsiumvesinikkarbonaat Ca(HCO3)2. Atmosfääris on peamine süsinikuühend süsinikdioksiid CO2, mida leidub seal pisut üle 0,03% (ruumala järgi). Osa CO2 on ka lahus- tunud vees. Süsinik on looduses pidevas ringluses. Minnes ühe ühendi koosti-
kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320- 400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koostise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. · Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja taganemiseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sulamisel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt
(vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo-viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem-Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. Pinnakate Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal
mis on tekkinud alam-kambriumis (vanus 480-570 milj aastat, Põhja-Eesti paekaldast mere poole jääv ala), ordo- viitsiumis (420-480 milj, Peipsi otsast poole Hiiumaani Põhja-Eesti), siluris (400-420 milj, Kesk-Eesti pool Hiiumaad lõunapoolne piir on Pärnu-Mustvee joon), devonis (320-400 milj, Lõuna poole jääv).Kagu-Eesti nurk on Ülem- Devoni setted. Kui jaotada setted keemilise koos-tise järgi siis kambriumi setted on karbonaadi vaesed; ordoviitsiumi ja siluri setted on karbo-naatne materjal. Suur osa devoni setteid on karbonaadi vaesed. Kagu-Eesti nurk karbonaatne materjal. Pinnakate Pinnakate on kõik setted mis asuvad aluspõhja peal. Pinnakatte moodustavad kvaternari setted(1,5-2 milj). Selle kvaternari jooksul on üle läinud mitu jääaega. Viimase jääaja tagane-miseks loetakse umbes 13 tuhat aastat. Eesti jaguneb kõrg- ja madal-Eesti alaks. Jää sula-misel jäi kõigepealt alles moreenmaterjal. Moreene jaotatakse vastavalt keemilisele ja
süsivesinikes ainult kuumalt, polütetrafluoroetüleen (teflon) ei lahustu üldse. Lahustumine tähendab molekulide minekut tahkest ainest lahusesse. Selleks on termoplastsete ploümeeride puhul kõik võimalused olemas. Lahusti molekulid tungivad üksikute lineaarsete molekulide vahele ja kangutavad need üksteisest eemale ja sunnivad neid lõpuks lahusesse minema. Sünteeskiude on proovitud valmistada peaaegu kõikidest polümeeridest. Seetõttu saab neid liigitada nagu polümeeregi: 1. Karbo- ehk homoahelalised plümeerid, kus ahelas on ainult süsinikud. 2. Heteroahelalised, kus polümeerses ahelas on ka teiste elementide aatomeid. Sünteeskiududena kasutatakse ka palju kopolümeere, mille polümeerne ahel koosneb kaht või enam tüüpi monomeeridest. Sünteeskiududel on mitmeid erinevusi võrreldes looduslike ja tehiskiududega. Nende molekulis hüdrofiilsed e. veesõbralikud funktsionaalsed rühmad enamasti puuduvad. Sellised rühmad on -OH, -COOH, -NH2 jne
annaabi.ee 
