Karbo mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Karboksüülrühmaga – COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus.

Orgaaniline keemia I

1

Karboksüülhapped - orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R – COOH // R – C O–H metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O b) oksiidiga: 2CH3COOH + Na2O -> 2CH3COONa + H2O c) metalliga: CH3COOH + Ca -> (CH3COO)2Ca + H2 d) katlakivi: CH3COOH + CaCO3 -> CH3COOCa + H2CO3

Karbonüülühendid

0

Karboksüülhapped – karboksüülrühma (–COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. · Saadakse: aldehüüdide oksüdeerumisel – CH3—CHO → (oksü deerumine) CH3 — COOH. · Nimetamine: tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu –hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape). Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse.

Orgaaniline keemia

0

Karboksipepsidaas - optimaalne temperatuur 60 °C, säilitab aktiivsuse veel 70 °C, jätkates vadade aminohapete moodustamist läbi kogu meskimise aja Proteaasid inaktiveeruvad 80 °C juures, opt. pH 5,0-5,2 Meski pH peab olema üle 5,1, et vältida probleeme suhkrustamisega Madalama pH tulemusel:  Lüheneb suhkrustamise aeg  Tõuseb virde käärimisaste  Virre on heledama värviga

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

0

Karboksüülrühm - karboksüülhappe funktsionaalrühm 3. aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape 4. amfoteersus- keemilise aine võime reageerida olenevalt tingimustest aluse või happena 5. Valemite kirjutamine, nimetuste andmine (ka sooladele). Reaktsioonivõrrandid: Hape + metall Hape + alus Hape + sool (karbonaat)

Aldehüüdid, ketoonid, karboksüülhapped, estrid

0

Karboksüülhape on orgaanilises keemias hape, mis sisaldab karboksüülrühma (COOH). Nomenklatuuri kohaselt tuletatakse karboksüülhapete nimetused süsivesinike nimetustest ja lisatakse nimele lõppu "hape"(nt. etaanhape). Side hapniku- ja vesinikuaatomi vahel on nõrk.

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

0

Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksüülrühma struktuuris tunneme ära karbonüülrühma ja hüdroksüül- rühma. Sellest on tuletatud karboksüülrühma nimi: karbonüülrühm + hüdruksüülrühm = karboksüülrühm.

Estrid, Amiidid, Rasvad, Karboksüülhapped

1

Karboksühemoglobiin on aga püsiv ühend, mis ei dissotseeru kergesti.

Patoloogia

0

Karboksüülimine tähendab CO2 sidumist substraadile, milleks on ribuloosbisfosfaat. Tekib kuuesüsinikuline produkt, mis laguneb kohe kaheks kolmesüsinikuliseks. Need ongi elektrone vastuvõtvaks substraadisk, et saada muudetud kolmesüsinikuliseks suhkruks.

Bioenergeetika eksam

0

Karboksüülhapped - terava 2CH3COOH + Na2CO3→2CH3COONa + H2O + CO2 hüdroksüpropaanhape) lõhnaga, värvuseta vedelikud, 5) Reageerivad alkoholidega Õunhape (hüdroksübutaanhape) mis segunevad veega igas CH3COOH + CH3OH → CH3COOCH + H2O vahekorras.

Keemia - Aineklasside Tabel

0

Karboksüsoomid on bakteri organellid, mis sisaldavad Calvini tsükli võtmeensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi agregeerunud molekule (reaktsioon näidatud punase noolega). Esinevad peamiselt obligaatselt autotroofsetel bakteritel.

Mikrobioloogia I konspekt

0

Karboksüülrühm on happeliste omaduste kandja see tähendab prootoni doonor (loovutab vesinikiooni) -COOH ó-COO- + H+ Aminorühm on aluseliste omaduste kandja see tähendab prootoni aktseptor (seob vesinikiooni) -:NH2 + H+ ó -NH3+ 2

Aminohapped

0

Karboksüülhapetele on iseloomulik karboksüülrühm (karbonüülrühm + hüdroksüülrühm).  Karboksüülhapete omadused: Füüsikalised omadused: 1. Moodustavad vesiniksidet, sest on -OH rühm ning seega lahustuvad vees.

Polaarsed ained

0

Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga –COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks.

Orgaanilise keemia lühidam põhjalik kokkuvõte

0

Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid, sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus.

Estrid

0

Karboksüül c - 1 asendis > aldoonhapped (N: glükoonhape, galaktoonhape). Ainult lineaarne karboksüül C-6 asendis > uroonhapped (N: glükuroonhape, galakturoonhape). Tsükliline või lineaarne.

Biokeemia II testiks

0

Karboksüülrühma oh - rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad.

3-pentanool etüülformiaadist

0

Karboksüülhappemolekulidel on võime moodustada tugevaid vesiniksidemeid • Kõrge keemistemperatuuriga vedelas või tahkes olekus • Süsinikahela pikenedes väheneb lahustuvus vees ja kahaneb tihedus

Karbonüülühendid

0

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). Nt. etaanhape CH3COOH. Dihapped tuntuim on etaandihape ehk oblikhape (HOOCCOOH). Looduses palju.

Keemia aldehüülid

0

Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias.

Keemia kontrolltöö - Aldehüüdid

0

Karboksüülhapete toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa oganismi sattununa oma happelisust ilmutada ning on seepärast ohutud.

Spikker

0

Karboksüülrühmas on polaarsed sidemed ja sidemete vaheline nurk on 120 o . Ruumilise paigutuse poolest on karboksüülrühm planaarne (st. aatomid paikenvad ühes tasapinnas).

Karboksüülhpped.

0

Karboksüülhapetes on karboksülaatiooni negatiivne laeng jaotunud ehk määrdunud laiali ühtlaselt (delokalisatsioonud) kahe hapniku aatomi vahele, mis stabiliseerib osakest.

Karboksüülhapped

0

Karboksühemoglobiin – vingugaas seostub Hb-ga. CO seostumine on 200x afiinsem kui O 2 seostumine ja nii blokeerib CO juba väga madalal kontsentratsioonil hapniku seostumise.

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

0

Karboksüülhapetel on võime moodustada vesiniksidemeid ja selle tõttu on nendel suhteliselt kõrge keemis t˚. Harjutused aldehüüdide ja karbhapete omaduste kohta.

Keemia 11. klass

0

Karboksüülhape - ühendid mis sisaldavad karboksüülrühma ( COOH) Üldvalem: Karb. Hapete keemilised omadused: Reageerivad metallidega = sool + vesinik

9.klassi keemia eksami materjal

0

Karboksülaatioon on nõrk nukleofiil. KHte üldisteks omadusteks: reageerimine metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega.

Karboksüülhapped. Estrid ja amiidid.

0

Karboksüülrühma oh - rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri.

Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest.

0

Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma: -COOH.Koosneb omakorda karbonüülrühmast ja hürdoksüülrühmast.