"karbivarud" - 1 õppematerjal

Hariliku ebapärlikarbi elu ja ohustatus Eestis

Varasematel sajanditel on eesti jõed olnud harilku ebapärlikarpide poolest väga rikkad. On teada, et 1694. aastal seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse spetsiaalse pärliinspektori, kes pidi koordineerima karpide püüki ning pidama arvet püütud karpide ning nendest leitud pärlite arvu üle. Hariliku ebapärlikarbi püük oli järelvalve all ka pärast Põhjasõda, mil Rootsi pidi loovutama Eesti territooriumi Vene keisririigile. Vaatamata aga pidevale järelvalvele, kahanesid karbivarud pidevalt. Hariliku ebapärlikarbi arvukuse seisundist puuduvad andmed kuni Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseni. Hariliku ebapärlikarbi praeguse ainsa populatsiooni suuruseks Pudisoo jões on hinnatud u. 35 000 isendit. Ebapärlikarbi suremus oli kõrge aastatel 1989-1991, kui Lahemaa populatsiooni levilal, sealhulgas ka Pudisoo jõe valgalal toimusid maaparandustööd. Töödega kaasnes suur orgaaniliste setete koormus ning biogeenide sisalduse tõus, mis