Eesti geograafia
pärast mõningat kulutusperioodi. Neid kihistuid ei leidu vaid KaguEestis. Kesk ja HilisKambriumis valdasid Eestis
peamiselt kulutusperioodid, mistõttu neid kihistud on väiksemal alal.
Kambriumi settekivimitest võib leida toona elanud organismide elutegevuse jälgi ja ka esimesi kivistisi e.
fossiile.
Kambriumi ajastu lõpul kuhjusid madalas meres segamini liivaga brahhiopoodide e. käsijalgsete
karbipoolmikud, mis koosnevad fosfaatsest ainest. Sellest tekkinud kivimit tunneme me fosforiidina. Kambriumi
ajastul tekkinud sinisavid ja liivakivid (glaukoniitliivakivi) paljanduvad PõhjaEesti paekalda alumises osas.
Kambriumi savid on tähtsaks maavaraks. Neid on kasutatud telliste ja drenaazitorude valmistamiseks ja ka
tsemendi toorainena Eestis.
Valdav osa Põhja ja KeskEestist saab kvaliteetse põhjavee just Lontava veepidemel ordoviitsiumikambriumi
annaabi.ee 
