Okasnahksed - merisiilikud, meripurad, meritähed
ketta- või südamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed
on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides.
Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes,
mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast
looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise
osa, nn karbiliiva.
Okasnahksed jaotatakse:
· meriliiliad (Crinozoa)
· homalosoad (Homalozoa)
· meritähed (Asterozoa)
· meripungad (Blastoidea)
· merisiilikud (Echinozoa)
Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus.
Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte
(enamasti viieharulist) meenutavad organismid.
Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad
radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised
annaabi.ee 
