Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
isegi Atlandi Ookenist, kui Läänemerele kõige lähemal asuvast maailmamerest.
Määravaks teguriks Läänemere elukoosluses on soolsus. See on tugevasti suurem, kui
mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu ,
mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enamikule magevee ja
ookeani elustikule. Näiteks kümnetest Eesti magevete teoliikidest on Läänemeres
levinumaid ainult 2. Ligi 200-st Atlandi ookeani põhjaosa karbiliigist leidub
Läänemeres vaid kümmekond.
Erinevates läänemere osades on ookeani ja magevee elustiku liikide vahekord erinev.
Soolasemas lääneosas on tublisti rohkem ookeanist pärit liike ja vähem magevetest
pärit like. Magedamas idaosas, kuhu kuuluvad ka Eesti rannaveed, on olukord
vastupidine. Näiteks puudub meie vetes täielikud tüüpilised ookeaniloomad meritäht
ja krabid. Läänemere lääneosas neid leidub. Sel omakorda ei suud toime tulla