Haistmine, maitsmine ja kompimine
Haistmiselund e. lõhnade vastuvõtmise elund on nina.
Nina on inimese ja selgroogsete loomade ülemiste
hingamiselundite algusosa, mis väljas poole avaneb
ninasõõrmete ja sissepoole neelu, tagasõõrmete e. koaanide
kaudu.
Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus
paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab
ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme nina karbikuga omakorda kolmeks
ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on
haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad
(kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb
nina pisara kanal. Paksu veresoonte rikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on
sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine.
Mis mõjutab haistmiselundi tööd:
annaabi.ee 
