See näitab, et osa niklis lahustunud molübdeeni aatomeid on sadestunud titaankarbiidi 31 teradele. Sellel perioodil toimub intensiivne karbiiditerade ja kasv. Niklit sideainena kasutatakse TiC kermiste koostisosana. Sula nikkel moodustab o paagutustemperatuuril titaankarbiidi pinnal märgumisnurga 28 , mis on liiga suur tagamaks vedeliku täielikku tungimist karbiidterade vahele. Kuid Mo vôi Mo2C o lisamine niklile vähendab märgumisnurga 0 -ni. Sellega tagatakse paagutamisel titaan- karbiidi terade täielik märgamine. Tänu paremale märgumisele saadakse ka peenemateralisem struktuur ja paremate mehaaniliste omadustega kôvasulam. On olemas korrelatsioon märgumisnurga suuruse ja karbiidi tekkesoojuse vahel. Märgu- mine halveneb karbiidi tekkesoojuse (stabiilsuse) suurenemisega
väiksemateks kildudeks. Läbitud teed pikkus määrati pööretelugeja abil ja moodustas 260 m. Katsekeha kaaluti enne ja pärast katsetamist täpsusega 0,1 mg. Igas katsepunkti kohta katsetati vähemalt 3 katsekeha. Enne katsetamist katsekeha lihviti teemantkäial teralisusega 100/63. 1.2. WC-Co kermiste abrasiivkulumine WC-Co kermiste abrasiivkulumist mitmesugustes tingimustes on uuritud ja leitud, et kõvasulamite kulumine sõltub WC ja Co suhtest ja karbiidterade suurusest. Koobalti sisalduse ja karbiidterade suuruse suurenedes kulumiskindlus langeb. On näidatud, et ülipeenema struktuuriga kermised 2-10 korda suurema kulumiskindlusega kui jämedastruktuuriga sulamid (joon.1.2). Hiljuti (2001 a) leiti, et suurim kulumiskindlus on kermistes, mille struktuuris on nii suuri kui ka väikesi teri. Suured karbiiditerad, mis ,,istuvad" sügaval materjali sees, taksistavad pealiskihi ,,ärapühkimist" abrasiivosakeste poolt. Kulumise kiirus (mahu
annaabi.ee 
