Nagu jooniselt nähtub, kõige enam kulub astmelise karbidiseerimisega saadud Cr3C2 pulbrist valmistatud kermised. See võib olla tingitud sellest, et sellisest karbiidist valmistatud kermised on kõige jämedama struktuuriga ja seega ka kõige väiksema erosioonikindlusega. Otsese karbidiseerimise teel valmistatud kermised on peenema struktuuriga ja seetõttu ka parema erosioonikindlusega. Kõige suurema erosioonikindlusega on reaktsioonpaagutamise teel saadud kermised. Karbiiditera suurus avaldab väga suur mõju Cr3C2-Ni kermiste erosioonile Karbiiditera suuruse kasvades 4 20 µm erosiooni kiirus suureneb 20 korda (joon.2.8). 14 Ast.sünt. 12 Erosiooni kiirus, mm /kg Otsesünt. 3 10 Reakt.paag. 8 6
üleküllastunud lahusest sadestuvad suurematele osakestele. Niisuguse ümberkristalliseerimisega läbi vedela faasi toimub karbiiditerade kasv (ümberkristalliseerimine läbi vedela faasi).WC-Co kõvasulamite puhul legeerimisel kuni 0,8% Cr3C2 viimane lahustub vedelas koobaltis ja takistab WC lahustumist sellest. Selle tulemusena rekristalliseerumisprotsessid aeglustuvad ja karbiiditera kasv pidurdub. Teine võimalus pidurdada karbiiditerade kasvu on mehaaniliselt takistada karbiiditerade kokkukasvamist vedelfaasilise paagutuse käigus. Nii on leitud, et legeerimine kuni 0,4% VC takistab samuti karbiiditerade kasvu paagutamisel. Terade kasvu mehhanism on aga teistsugune. Nimelt sadestub VC olemasolevatel WC teradele ja takistab puhtalt mehaaniliselt karbiiditerade kokkukasvu nn. koalessentsimehhanismi kaudu