Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"karbiidiosakesed" - 5 õppematerjali

Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega
7
docx

Tutvuda metallide ja metallisulamite mikrostruktuuridega

8) Millised on Cu-Ni-sulami elektri- ja soojusjuhtivus võrreldes Cu ja Ni omadega? V) Vase nikkli sulam ei ole nii hea elektrijuhtuvus kui vask või nikkel üksinda aga soojusjuhtuvus on parem. Lihv 4: 9) Millise struktuuriga on tegemist: kas karkassstruktuuriga (karbiidkarkass on pidev) või maatriksstruktuuriga (metalne põhimass on pidev, milles paiknevad karbiidiosakesed)? V) Tegu on maatriksstruktuuriga. 10) Milline on antud sulami struktuuris keemilise ühendi protsentuaalne sisaldus? V) 85% on volframi-süsiniku sulamit ja 15% on koobaltit. 11) Milline on sulami lõiketöödeldavus? V) Lõiketöödeldavus on halb kuna keemiline element muudab materjali hapraks ja kõvaks. 12) Kus kasutatakse sellist kõvasulamit?

Mehhatroonika → Mehhatroonika
82 allalaadimist
E-Praktikum töö nr-3 - Metallide ja sulamite struktuur
12
docx

E-Praktikum töö nr. 3 - Metallide ja sulamite struktuur

2. Märgatavalt paremad, sest kahe metalli segus saavutatakse sünergia ning elektri- ja soojusjuhtivus muutub oluliselt paremaks. 3. Sulam ja puhas metall juhivad elektrit ja soojust ühtmoodi hästi. 21 : 4,00 4,00 Pseudosulam - pulbermetallurgia meetodil valmistatud WC-Co kõvasulam (85% WC, 15% Co). Millise struktuuriga on tegemist: kas karkass-struktuuriga (karbiidkarkass on pidev) või maatriksstruktuuriga (metalne põhimass on pidev, milles paiknevad karbiidiosakesed)? Milline on antud sulami struktuuris keemilise ühendi protsentuaalne sisaldus? : 1. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 15% 2. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 85% 3. karkass-struktuur ja keemilist ühendit on 100% 4. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 15% 5. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 85% 6. maatriksstruktuur ja keemilist ühendit on 100% 22 : 4,00 4,00

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
384 allalaadimist
Kermised ehk kõvasulamid
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

attriitorisse, lisatakse piiritust, puhutakse läbi argooniga ja jahvatatakse. Kõrgenergeetilise jahvatuse käigus moodustub TiC juba peale 2 tunnilist jahvatust (joon.3). Suurema kuulide ja segu suhte (k:s) korral on TiC moodustumine kiirem. Ka rootori pöörete arvu suurendamine kiirendab TiC teket. Uudne protsess on eriti efektiivne kuna TiC moodustumine toimub toatemperatuuril ja tekkivad karbiidiosakesed ei ületa 10 nanomeetrit. Saadud pulber on aluseks nanostruktuursete materjalide valmistamiseks. Nagu joonisest 4 nähtub moodustub jahvatamise käigus TiC on märksa suurema eripinnaga võrreldes karbotermilisel teel saadud titaankarbiidi pulbriga, mis on sama aeg jahvatatud attriitoris. See tunnistab veelkord, et sünteesitud TiC on palju peenema osakeste suurusega. 14 600

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
84 allalaadimist
Paagutatud Tribomaterjalid
75
pdf

Paagutatud Tribomaterjalid

TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes ­ attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud sulam on tunduvalt peenema struktuuriga ja seetõttu paremate mehaaniliste omadustega. Karbiidi valmistamisviis Cr3C2-Ni kermiste abrasiivkulumisele olulist mõju ei avalda. Tõenäoliselt tehnoloogilised iseärasused nii rasketes tingimustes kulutamisel olulist mõju ei avalda. Ka Cr3C2-Ni kermiste puhul on kulumise tegur pöördvõrdeline sulamite kõvadusega (joon.1.6). 90

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
19 allalaadimist
KAT31 Termotöötluse materjal ja kuesimused
14
doc

KAT31_Termotöötluse materjal ja kuesimused

Tüüpiline terase sitkuse sõltuvus noolutustemperatuurist on peale üldist tendentsi sitkuse kasvuks, kõveral on kaks nõtku noolutustemperatuuridel umbes 300 ja 550 0C, kus sitkus väheneb. Vastav nähtus nimetatakse I- ja II liigi noolutusrabeduseks. I- liigi noolutusrabedus ilmneb nii legeerimata kui legeerterastes, selle põhjuseks on martensiidi ebaühtlane lagunemine noolutusel metallterades. Terapiiril karbiidiosakesed tekivad intensiivsem kui tera sees, tulemusena sisepinged on seal suuremad, mis teeb terapiirid hapramateks, need muutuvad pingekontsentraatoriteks. Kui suurendada noolutustemperatuur või selle kestus, struktuur tera sees ja piiril ühtlustub ja I- liigi rabedus kaob. II- liigi noolutusrabedus ilmneb ainult legeerterastes aeglasel jahtumisel peale noolutamist, kui teras samast temperatuurist 500- 550 0C jahutada kiiresti, siis see rabeduse liik ei teki

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
161 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun