Metsalastid
1900-ndate aastate alguses tehtud leiutised võimaldasid hakata eraldama kiudu otse puidust
mehaanilise surve ja soojuse abil.
3.4.6. Laastplaat
Laastplaadiks loetakse puidust või puidutaoliste taimede laastudest valmistatud plaate, kus laastud on
ühendatud sideaine abil surve ja kuumuse all.
Laastplaadi tööstuslik tootmine algas Saksamaal Teise maailmasõja ajal. Toormepuudus sundis
sakslasi leidma võimalusi saepuru ja puidujäätmete ning fenool- ja karbamiidliimi abil ehitusmaterjale
toota. Tänapäevase 3-kihilise laastplaadi tootmine algas Sveitsis 1946. aastal. 1980. a. toodeti Soomes
806 000 m3 laastplaati, millest eksporditi 354 000 m3. Laastplaatidel puuduvad süü ja oksad, omadused
on ühesugused kõikidel plaadi tasanditel. Laastplaadi pind on kõva, sile ja tasane, pinna tihedus on
suurem kui keskosa tihedus. Laastplaat on hügroskoopne, s.t. õhu niiskuse muutudes muutub ka plaadi
niiskus. Turbumisel muutub laastplaadi pikkus mitte üle 1..