Kõrb ja kõrbestumine
poole. Sahara tuntumaks piirkonnaks on suurte luidetega liivakõrb. Nende suurte liivalainete
liikumistee hõlmab umbes 101000 km² suuruse ala, mida tuntakse "ergidena". Kohati on need
suured luited väga liikuvad ning rulluvad tuule toimel edasi kiirusega 11 m aastas. Faja oaas on
lämmatava liivalaine edasitungimise tõttu pidevas ohus. Teistes piirkondades jälle on luited
püsinud tuhandeid aastaid liikumatult ning luidetevahelisi vagusid on hakatud kasutama
karavaniteena. Sahara on kuiv, mistõttu põldu pole seal kunagi haritud. Rändhõimud uitavad seal
ringi koos oma väikeste loomakarjadega. Väikeste oaaside ümbruses arendatakse
põllumajandust, kuid suurem osa kõrbest on majanduslikult kasutusele võtmata. Probleemiks on
kujunenud kõrbestumine Saharat ümbritsevatel aladel. Ebaõige maakasutuse, põua ja tugevate
tuulte koosmõjul laieneb kõrb edasi haritavatele maadele. Loodusliku taimkatte eemaldamine