Kirjanduse lõpueksam 2011
Ka Vabadussõjas on Gailit kirjasaatja. Pärast sõda töötab paar aastat Riias Eesti saatkonnas
ning seejärel siirdub Lääne-Euroopasse. Naastes asub tööle vabakutselise kirjanikuna Tartus.
1932-1934 töötab Vanemuise direktorina, misjärel kolib koos perega Tallinna, pühendudes
taas kirjanikutööle. II ms ajal 1944. aastal põgeneb Rootsi, kus aastal 1960 ka sureb.
Looming
1909-1924 iseloomulikeks joonteks on romantiline laad, erandlikud karatkerid ja
hingeseisundid. Sellesse ajajärku jääb seotus Siuruga. Gailit püüdis luua erakordset ning seda
nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar,
meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul
üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks
kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust
ning inimese abitust