ENSV (Eesti Nõukogude sotisialistlik vabariik)
1950-90 oli tegemist sellega, et
haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone
järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas
suuremat bürokraatiat.
Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium
(selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht.
Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel
kohtadel juuni kommunistid. Teiselt poolt olid võimu juures ka korpuse mehed. Need olid
need, kes olid teise maailmasõja ajal mobiliseeritud Nõukogude armeesse. Pärast 1944. aastat
edutati neid juhtivkohtadele. Siia toodi ka Venemaa eestlasi (nende esivanemad olid läinud
Venemaale). 1950. aastal toimus EKP kaheksas pleenum. St kommunistide kokkusaamist
(konverents). 8. pleenum oli omalaadne võimuvõitluse väljendus, 8
annaabi.ee 
