Mangaan: terastes harilikult 0,3...0,8%, ei halvenda keevitatavust. Keskmise mangaanisisaldusega teraste keevitamisel võivad tekkida praod, sest mangaan põhjustab terase karastuvust. Keevitamisel põleb suur osa mangaanist terastest välja. Räni (Si) : terastes 0,02...0,3%, ei halvenda keevitatavust. Si sisaldusel 0,8...1,5% halvendab keevitatavust suur vedelvoolavus ja rasksulavate ränioksiidide teke. Süsinik: tähtsaim lisand, mis määrab terase tugevuse, plastsuse, karastuvuse ja keevitatavuse. Harilike konstruktsiooniteraste ( C kuni 0,25%) sisaldus ei halvenda keevitatavust. C sisalduse suurenedes halveneb keevitatavus tugevasti, sest termomõjutsoonis moodustub karastunud ala, kus võivad tekkida praod ja lisametall muutub poorseks. Keevitusprotsessis eristatakse kolm staadiumit: Füüsilise kontakti teke Keemiliste sidemete teke Difusioon Keevisliide moodustub kahe esimese staadiumi jooksul, viimane määrab vaid liite mehaanilised omadused.
Sele 1.30. Terase karastustemperatuuri valik - 25 - Karastusviisid. Olenevalt terase koostisest, Karastunud pinnakiht detaili mõõtmetest ja kujust ning termotöödeldud detaililt nõutavaist omadustest tuleb valida opti- maalne karastusviis, mis on kõige lihtsamini läbi- Karastuvuse sügavus viidav kuid kindlustab ühtlasi ka vajalikud oma- dused. Mida keerukama kujuga on termotöödeldav detail, seda hoolikamalt tuleb valida jahutamis- Mittekarastunud tingimused, sest keerukamal detailil on tavaliselt südamik suurem ristlõigete erinevus ning seda suuremad sisepinged tekivad tema jahutamisel. Sele 1.31. Mitteläbikarastunud terasdetaili ristlõige
annaabi.ee 
