täislõõmutuse eriliik, mille puhul kuumutatud ja seisutatud detaile jahutatakse seisvas õhus 16. Tavakarastus, karastuskeskkonnad Eesmärk on ebastabiilse martensiitstrukt saamine. Tavakarastus seisneb terase kuumutamises, et tagada lähtestruktuuris austeniidi teke; seisustamises, et tagad kogu detaili ulatuses ühtlast stukti; jahutamises kiirusega, mis tagab martensiitstrukt tekke. Jahutuskiirus peab olema suurem karastuse kriitil.kiirusest. Karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, vesilahused ja õlid. Vees karastamise puudusteks on deaile ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus T vahemikus 200…300˚C, mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidikilega (mustamine). Karastuskeskkonnad: 1) Ühes keskkonnas- kuumutatud dettail sukeldatakse vedelikku, kus toimub lõplik mahajahtumine
jahutuskiirus olema suurem karastuse kriitilisest kiirusest (joon. 1). Jahutuseks kasutatava keskkonna valikul peab arvestama selle keskkonna mõju kahes temperatuurivahemikus: o 1) 550-650 C on vajalik kiirem jahutus austeniidi lagunemise vältimiseks; o 2) 200-300 C – aeglasem jahutus karastuspingete vähendamiseks ja pragude tekke vältimiseks. Enamkasutatavaiks karastuskeskkondadeks on vedelikud – vesi, mitmesugused vesilahused (peamiseks süsinikteraste karastamiseks) ja õlid (legeerterastele). Mõnede legeerteraste korral kasutatakse ja õhuga jahutamist. Vees karastamise puuduseks on detaili ebaühtlane jahtumine ristlõike ulatuses ja suur jahtumiskiirus temperatuurini vahemikus 200-300 C o , mis põhjustab suuri sisepingeid. Õlis jahutamisel peab arvestama õli süttimist ja detaili kattumist õhukese oksiidkilega –
annaabi.ee 
