"karastuks" - 1 õppematerjal

Vana-Kreeka

Inimene tunnetab looduse seaduspärasusi. Seletused kurjuse olemasolu kohta ja jumalatõestused: 1. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Pole headust kurjuseta, kurjus on taust, millelt headus silma paistab. 2. Mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, pole seda terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks, see on jumala töö. 3. Kurjust on vaja, et stoiline tark tema pärast kannatades ja teda ületades arendaks endas voorusi ning karastuks raskustes. Maailma valitseb saatus ja inimene saab olla õnnelik vaid sellele alludes. Maailma ei saa muuta, muuta saab suhtumist temasse. Tuleb mõista, mis on hüve, mis kurjus ja mis pole üks ega teine. Mis inimese tahtest ei sõltu, on neutraalne ja sellesse tuleb suhtuda stoilise rahuga (apaatia). Sellised asjad on elu, surm, jõud, rikkus, vaesus, kuulsus. Mida saab kasutada hea või kurja eesmärgi nimel, pole hüve. Rikkus ja tervis pole hüved, sest õnnelik saab olla ka nendeta