"karastud" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

Kui selle juures ka üks kelluke peaks tilisema, puuakse sind üles. Kas nüüd said aru?» «Jah, sain. Ja siis?» «Kui sa rahakukru nii üle lööd, et kellukesi ei kuule, oled sa santlaager, ja sind kolgitakse järgmised seitse päeva. Said nüüd aru?» «Ei, kõrgeaulik härra, ma ei saa enam aru. Kus siis mu eelis jääb? Ohel juhul puuakse üles, teisel kolgitakse läbi?» «Aga santlaagriks saada,» vastas Clopin, «kas see on sulle ükskõik? Sinu kasuks me sind läbi kolgimegi: sa karastud hoopide all.» «Suur tänu,» vastas poeet. «Küllalt nüüd, pole aega,» ütles kuningas ja põrutas jalaga vastu vaati, mis vastu kõmises nagu suur trumm. «Tee, mis kästud, ja kõik. Dtlen sulle viimast korda: kui ma ka üht kellukest kuulen, ripud sa kohe ise mannekeeni asemel.» 86 Argoolased plaksutasid Clopini sõnade peale ja asetusid ringi ümber võlla, ise häbematult irvitades. Gringoire nägi, et ta on neile ainult naljatilgaks ja et neilt veel enamat võib karta. 4 9