Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
Teine
suund (50004500 eKr) Vahemere rannikule.
Euroopa maaviljeluse kujunemisel tähtis koht lössimaadel (Doonau keskjooksult Reini,
Visla ja Dnestrini). Sealt edasi kaugematele aladele.
Vanimatel Euroopa põlluharijatel (Kreeka, Kreeta, Balkan) terve rida ühisjooni. Kõik
kasutasid algul segamajandust, st lisaks viljelusmajandusele ka jaht ja korilus. Asulad
paiksed. Hooneid ehitati kuivatatud savist tellistest, tekkisid Lähis-Ida tell-asulaid
meenutavad mäed. Bulgaarias Karanovos sellise asustuskihi paksus 12 m.
Neoliitikumis kasvatati nisu ja otra, hiljem rukist, pisut ka ube, läätse ja õunu (?). Jätkus
suur püügimajanduse osa. Vahemere ääres karjakasvatus (kitsed, lambad).
Varasem maaviljelus baseerus aletamisel.
Puuader, kõplad. Lambad, kitsed, viljaliigid jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa
vahendusel.
Viljelusmajandusega seotud esemed: tulekivist v luust jahvekivid, lõikusnoad, sirbid.
Tulekivitöötluses tipp
annaabi.ee 
