VEINITURISM
170 aastate paiku e.m.a võtsid
roomlased Lõuna-Itaalias viinamarjakasvatuse kreeklastelt üle. Veinikaubandus lõi
õitsele - seda oli vaja selleks, et hoida roomlaste malevat lõbusas meeleolus nende
sõjaretkedel Euroopas. Umbes sellest ajast on pärit ka esimene Itaalia tippvein,
aastakäiguga 121 e.m.a. Falernumist. Seda veini valmistatakse ka tänapäeval.
Veinitööstus rajati keiser Augustuse valitsusajal (27 e.m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid
olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga.
Rooma oli veinikaubanduse keskuseks ja Pompeji oli teiseks suuremaks
kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud
veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri.
Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused.
Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega.
annaabi.ee 
