tamariski, roht- ja puhmastaimedest kõrbetarna (peamine söödataim), efedrat, harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga, dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Lõunaosas läbib 1069 km pikkune kanal, mis on väga tähtis kõrbeala niisutajana ja veeteena. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam.
jääda kergesti pikas rohus märkamatuks. Karakurdi hammustuste arv kasvab just emaste ämblike rändamise ajal. Tavaliselt on see nii juunis ja juulis, kui emane karakurt otsib sobivat pesakohta. Ämblikumürgid on koostiselt sarnased mao-, mesilase ja herilasemürgiga. Kõik need mürgid sisaldavad valku. Kui maomürkidest valmistatakse ravimeid ja maomürgivastaseid seerumeid, siis karakurdi mürki meditsiinis ei kasutata. Karakurti kutsutakse rahva seas samuti mustaks leseks. Arvatavasti sellepärast, et sarnaselt musta lese liikidele sööb ka emane karakurt peale viljastumist isase ämbliku ära. 2 Kasutatud allikad Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. A. Aben, H. Allik, J. Kahk jt, Tallinn 1989 Elusloodus. Tõlkinud H. Rauk, Tallinn 1983 Loomade elu. Selgrootud III. M. S. Giljarov, B. M. Mamajev, G. M. Dlusski jt, Tallinn 1984
harjasheina (peamine liiva kinnistaja) ja hundihammast, lähistroopilises kõrbes rohtlaliiliat, habeheina ja feerulat, Amudarja orus paplit, paju ja hõbepuud (lammimets). Rikkalikult on närilisi (hüpiklasi, suslikuid, liivahiiri), roomajaid (stepikilpkonna, liivaboad, noolmadu, eefat, gürsat, agaame, ümarpead, halli varaani) ning mürgiseid selgrootuid (karakurti, skorpioni, tarantlit). Suurimad loomad on saiga ,dzeiraan, korsak ja hunt. Karakumis karjatatakse aasta ringi lambaid ja kaameleid. Alaline asustus paikneb jõgede ääres ja Kopetdagi jalamil, kus on võimalik niisutusmaaviljelus. Maavaradest leidub väävlit, maagaasi ja naftat. Kõrbes on Repeteki looduskaitseala ja kõrbeuurimisjaam.
annaabi.ee 
