Eduard Tubin
See on kirjutatud väikesele sümfooniaorkestrile ja kaldub teiste
sümfooniatega võrreldes rohkem "absoluutse" muusika valdkonda. Ka see sümfoonia on
kolmeosaline. Võrreldes Kuuenda sümfooniaga on Seitsmenda helikeel suuresti lihtsam. Tubin
ise on öelnud, et ta soovis kirjutada võimalikult lihtsalt, aga samal ajal tungida ka atonaalsuse
võimalustesse.
Kaheksandas sümfoonias, mille valmimisaeg jääb aastatesse 1965-1966, on kasutatud suurt
sümfooniaorkestrit, millele on lisatud karakterpillina tselesta. See teos on Eduard Tubina
monumentaalsetest sümfooniatest viimane ja samas kõige ekspressionistlikum sümfoonia Eesti
muusikas. 1961. aastal, pärast kodumaa külastust, tabas heliloojat sügav hingeline kriis, millest
on ,,inspireeritud" kaheksas sümfoonia. Väliseestlased valasid Tubina üle solvangute ja
pahameelega, sest tema kodumaa külastamist peeti leppimise ja koostöö märgiks võõrvõimuga.
Sümfoonia on neljaosaline ning läbinisti valulik ja pessimistlik.
annaabi.ee 
