Kirjandussemiootika
Karakteri arengut ei toimu, toimub vaid
avaldumine, etteantud vormi täitumine.
2) analüütilise biograafia tüüp. Kogu elulugu jaot rubriikidesse: pereelu, käitumine
sõjas, meelespidamist väärivad mõtteterad jne. Karakterijoone tõestusena esitatakse
seik v paar sündmusest. Erijooni näidatakse eri ajal eri kohtades aset leidnud
elulooliste sündmuste kaudu. Sündmuste ajaline järgnevus lõhutud. Määrav karakter
kui tervik mille seisukohalt ühe või teise karakterjoone avaldumise aeg pole oluline.
Üksikisiku eneseteadvuse autobiograafilised väljendumisvormid.
1) iroonia
2) isiklik kiri – kujuneb loodus kui absoluutselt üksiku, tegevuseta isiku vaateala
(vaatealune objekt) ja ümbrus (taust miljöö). Oluliseks muutuvad eraelu lugematud
pisiasjad.
3) stoiline autobiograafia. Lohutuskõned. Autori kahekõne filosoofia ja lohutajaga.
Augustinuse “Pihtimus”, Marcus Aurelius “Iseendale” – kõnelused iseendaga, uus
suhe iseendasse
annaabi.ee 
