Barokk
Algselt
koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Sonaate loodi 17saj nii
kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. See on virtuoosne teos
suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Üks kontserdi erivorm on concerto grosso, kus tavalisele barokktriole lisatkse
suurem ansambel. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli kolmas olulisem vorm süit. See on eri karakteriter tantsude, aga ka lihtsalt
instrumentaalpalade tsükkel. Saksamaal kujunes süiditsüklike ka kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluge
õukonnatansust: allemande-rahulik saksa sammutants, courante- kiire prantsuse hüppetants, sarabande-pidulik hispaania
tants, gigue-soti hüppetants.
Soolipilli ja ansamblipillina kerkis esile viiul. Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da
gamba
annaabi.ee 
