Essee ajalooline romaan
opereeritakse nendesamade rändmotiividega mis Saalil, on seda tehtud ometi selgesti adutava
kirjandusliku maitse ja mõõdutundega. Liiatigi lisandub siin kõiki takistusi võitvale
armastusloole ja seikluslikule heroismile teatav huumoritoon või ülemeelikus. Autor ise ei
suhtu kõigesse toimuvasse kaugeltki surmtõsiselt ega eelda ka seda lugejalt. Peamine aga,
mille poolest Bornhöhe teisi ajalooliste juttude kirjutajaid tollal ületas, on karakterilooming.
Nii Bornhöhe kui ka Vilde ajaloolistes teostes saame siiski näha mõningaid
karakteriloomingulisi tulemusi, kuigi pearõhk on üldiselt ikkagi eelkõige sündmustel, suhete
keerukusel, välisel põnevusel. Vahe on Bornhöhe ja Vilde puhul selles, et Bornhöhel ei olnud
ajaloosündmused peamised. Ta kasutab oma romaanides küll ajaloolisi isikuid (Ivo
Schenkenberg jt) ning seiklusliku tegevuse taustal on autor tabavalt üldist ajaloolist olustikku
annaabi.ee 
