Teatrikunst Euroopas jagatakse näidendid traditsiooniliselt tragöödiaks, komöödiaks ja draamaks. Tragöödiate ja komöödiate sünniaeg ja-koht on Antiik-Kreekas umbes 500 a ema Tragöödia on kurva sisuga näitemäng Tragöödia lõpp on traagiline Kuulsad tragöödiakirjanikud on William Shakespear, Sophokles Eesti tuntuim tragöödia on "Libahunt" Komöödia ülesanne oli antiikajal rahvast lõbustada Komöödia põhitunnused on koomiline sisu, stereotüüpsed karakteid, situatsioonikoomika Komöödia alaliigid on tragikomöödia, farss ja karakterkomöödia Kuulsad komöödiakirjanikud on Moliere, Shakespear Eesti kirjanduses on komöödia sünni taga Lydia Koidula Draama sünniaeg on umbes 19. sajand Draama tunnused on tragöödia ja komöödia põiming ning eluline sisu Tuntuimad draamakirjanikud on Tshehhov, Ibsen Eesti tuntumad draamakirjanikud on Urmas Lennuk, Andrus Kivirähk, Jaan Tätte Tänapäeva näitkirjanduse valitsev zanr on draama
Ka siin on terviklikuks kunstiteoseks ühentadud mitu kunstiliiki: tants, muusika, kirjanduslik s üzee ning kujutav kunst lavakujunduse ja kostüümide näol. Enamsti jagavad ooper ja ballett ka ühte teatrit. Erinevalt ooperist, kus antakse teose sisu edasi lauldes aga balletis antakse seda edasi tantsides. K õige laie mas m õttes m õistetakse balleti all igasugust lavatantsu. Balletis avatakse tantsu ja panto mii mi abil tegelase tundeid, m õtteid ja karakteid ning ,,tantsitakse läbi" teose aluseks olev kirjanduslik süzee. Balletietenduste ja tantsude loo mise kunsti nim etatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. W.A. Mozardi ooper ,, v õluflööt" "Võluflööt" on Wolfgang Amadeus Mozarti loodud kahevaatuseline ooper, mille libreto on kirjutanud Emanuel Schikaneder
annaabi.ee 
