Molekulaarbioloogia konspekt
See mudel selgitab ka miks on DNA's A sisaldus
võrdne T'ga ja G sisaldus C'ga (joonis 4.11). Vastavaid nukleotiidipaare nimetatakse
seepärast komplementaarseteks paarideks. Teisest küljest seletab Watsoni ja Cricki
mudel ka selle, et DNA on regulaarne ja ühtlase jämedusega kaksikspiraal. Ainult
komplemetaarsed paarid on isostruktuursed. Selline struktuur meenutab keerdtreppi,
mille astmeteks on komplemetaarsed aluspaarid ja astmed on omavahel seotud
mõlemast otsast suhkur-fosfaat karakssi abil. DNA kaksikheeliks teeb ühe täispöörde
34 Å kohta. Aluspaaride vahe on 3,4 Å. Seega on ühe täispöörde kohta 10 aluspaari.
DNA ahelad on kaksikheeliksis antiparalleelsed st. suhkru ja fosfaadi vahelised
fosfoester sidemed on vastas-ahelates vastassuunalised (vt. joonis 4.11). Järelikult on
ka ahelate otsad erinevad - ühes heeliksi otsas on esimese ahela desoksüriboosi 5'
süsinik (või sellega seotud fosfaatjääk) ja teise ahela 3' süsinik ja sellega seotud OH
rühm