Maailmakirjandus IV
Ettehooldest saab 19. sajandil juba fatalism - idamaine suhtumine. Siit tulebki romantismi äärmiselt oluline
tahk - inimese sisevaatlus - inimese sisevaatlus on tähtsam kui inimest ümbritsev maailm. "Tundeline
teekond läbi Prantsusmaa ja Itaalia" - kirjeldatakse, mida vaatleja ise mõtleb sellest keskkonnast.
Romantismis on tähtis tema subjekt. Jälle toimubki eemaldumine, selle subjekti puhul hakkavad kirjeldama
uued karaketerlikud omadused, tegelane ei ole ainult hea, ta võib olla ka paha. "Kristuse vaim" - novellid,
Chateaubriand, sisemaailm. Romantikuid võib nimetada esmasteks psühholoogideks. Inimeses on nii hea kui
halb olemas, inimene ei läbinist halb ega läbinisti hea - sellest kujuneb 19. sajandi põhilisi probleeme.
Romantikud on siin esimesed, kes täheldavad siin psüühilisi momente, nt Edgar Allan Poe, keda huvitavad
haiglaslikud seisundid, teeb igast gooti ideest omaette kunstiteose
annaabi.ee 
