Eesti filmist aastatel 1948 -1967
Igas teises
filmis on ju peaosades ikka ja jälle Mirtel Pohla ning kõrvalrollis Juhan Ulfsak või Taavi
Eelmaa. Tolleaegsete näitlejate puhul jääb aga eriliselt silma tõeliselt tugev filmilik nägu.
Ükskõik mis rolli Jüri Järvet ka ei täida, ei pea vaataja pettuma. Roll on tugevalt välja kantud ja
tema väljendusrikas nägu aitab seda tõetruult kanda. Vaatleme näiteks Leida Laiuse filmi
"Mäeküla piimamees". Rezissöör on muutnud Tõnu Prillupi karakeri väga oskuslikult suhteliselt
ebameeldivaks tegelaseks. Ometi tekitab Järveti meisterlik näitlejatöö mehe vastu kaastunde,
samal ajal aga Elle Eha nõrga näitlejatöö tõttu empaatiatunnet filmi peategelase Mari vastu õieti
ei teki. On isegi veidi kahju, et Leida Laius omal ajal professionaalsemat näitlejat sinna rolli ei
valinud, ehkki Laius lavastas selle loo ometi nii naisepõhiseks ja rezissööri kavandatud roll ise
oli väga tugev
annaabi.ee 
