Sõda Balkanil
9.)
"Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias.
1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina territooriumist,
ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest
elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks
nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine
psühhiaater Radovan Karadzic. [---]
Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes
otsas oleks Belgrad ja teises Krajina. [---] Soovitud koridori on serblased 1993. aasta keskel
peaaegu loonud. Püüdu ühendada Knini ja Banja Luka serblasi ülejäänud Jugoslaaviaga (Serbia
ja Montenegro) on põhjendatud ohuga, et moslemid ja horvaadid võivad neid represseerida. Et
seda takistada, tuleb luua Suur-Serbia riik. Ideoloogiliseks põhjenduseks on võetud Serbia