puuduvad. Kliima Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 2-3 karaadi ( harva esineb ka pakast), juulis aga 18-19 kraadi. Võrreldes Eestiga on Hollandis talvel soojem (Eestis -5 kraadi) , suvel aga samasoe +18 kraadi. Võrreldes Eestiga on Holladis palju rohkem Tööstuseid, mis reostavad sealset õhku ja keskkonda. Samas kasutavad hollandlased rohkem suurtes Tööstustes korstende otsa käivaid filtreid, mis püüavad kinni palju mürgiseid gaase. Kuna Holland on rahalise vaatenurga alt palju rikkam riik kui
kategooriasse. Leitud kivid mõõdetakse, kaalutakse, määratakse nende puhtusaste, läige ning toon. Lõpliku otsuse teemandi saatuse üle langetab inimese silm. Olles tunnistatud piisavalt täiuslikeks, et neist saaksid ehted, leiab tee lihvijate kodadesse vaid 20% kividest. Ülejäänud kasutatakse ära tööstuses. Teemantide mõõtühikuks on karaat. (1 ct = 0,2 grammi). Karaat ühtlustati 1907. aastal, eelnevalt oli see varieeruv suurus. Ühe karaadi hind võib ulatuda kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Mida suurem ja puhtam on teemant, mida haruldasem on tema värv, seda rohkem ta maksab. Teemandil on väga korrapärane struktuur. Iga süsiniku aatom teemanti kristallvõres on 4ühekordse kovalentse sideme abil seotud 4 samasuguse süsiniku aatomiga, need omakorda jälle 4 süsiniku aatomiga jne. Enimlevinud teemandi vorm looduses on oktaeeder (pilt 1.), topeltpüramiid nelinurksel põhjal
veebruaris umbes 30mm, märtsis umbes 40mm, juunis umbes 40mm, augustis umbes 120mm ja oktoobris umbes 40mm Sama sademete hulk on aprillis. Väiksem sademete hulk on 2008 aasta, 1961-1990 omast näiteks, mais umbes 30mm, juulis umbes 5mm ja septembris umbes 18mm Novembri ja detsembri andmeid ei saa võrrelda kuna neid andmeid veel ei ole. Õhutemperatuur on kõrgem 2008 aastal, 1961-1990 omast jaanuaris umbes 7 kraadi võrra, veebruaris umbes 7.5 karaadi võrra, märtsis umbes 2.7 kraadi võrra, aprillis umbes 2.5 kraadi võrra, augustis umbes 0.2 kraadi võrra, ja oktoobris 3 kraadi võrra. Madalam oli temperatuur 2008 aastal, 1961-1990 omast septembis umbes 0.1 kraadi võrra. Sarnased temperatuuride keskmised olid mais, juunis ja juulis. Kõige kõrgem temperatuur oli 11. august 1992 Võrus ja 35.6 kraadi. Kõige madalam temperatuur oli 17. jaanuar 1940 Jõgeval ja -43.5 kraadi Kõige suurem mõõdetud tuule kiirus oli 2
vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks. f) soojusjuhtivus on väike, eriti väike vahtplastmassidel. Sellepärast kasutatakse neid soojusisolatsioonimaterjalidena. g) kuumakindlus on madal. Paljud pehmenevad juba 60..80 karaadi juures. h) soojuspaisumine on suur, tekitab probleemi pikkade plastmassdetailide juures (nt torud) i) kõvadus sõltub palju vaigu liigist ja täitematerjalist ja võib erineval plastmassil olla mitmekordse erinevusega. j) mürgisus otseselt mürgiseid plastmasstooteid tervisekaitse ei luba toota, kuid mõned eritavad põlemisel mürgiseid gaase. 5. PVC tooteid on valmistatud polüvinüülkloriidi baasil 6. Räiniorgaanilised polümeerid erinevad
annaabi.ee 
