ükskõikne - Saunatädi lohutas Krõõta: ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole" lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus X - Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga - Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb) - Andres ja Juss hakkasid aeda ehitama, Pearu oli seda märganud ja rohkem puid koju vedanud, et ikka naabriga võistelda ja temast parem olla, kuid üks asi oli Andresele selge: et tema on leidlikum oma naabrist, kõrtsis naeris, kuidas naaber tema tegevusi matkib
Järgmisena on Sauna-tädi kord õpetust saada. Selle eest, et ta kirikuõpetaja naisele keelt kandmas käib, saab ta mehelt keretäie peksa. Mehed ei salli, kui naised end meeste asjusse segavad. Ka kirikuõpetajat ei ole kangete meeste omavahelist võitlemist segama tarvis. Kui Andres annab vihjeid ja märke, siis Pearu teeb oma kodakondsetele aeg-ajalt avalikke lojaalsusteste. Näiteks siis, kui ta kõrtsist purjus peaga koju kihutab ning värav avatud ei ole. Või siis, kui naine talle kapukaid jalga ei oska panna. Selle tagalas, kes suuri võitlusi võitleb, peab rahu, kord ning tingimusteta lojaalsus valitsema. Ja logistika peab laitmatult töötama, sest võidud sepitsetakse tagalas! Kõrts on kohaks, kus oma võitluse üle sotsiaalses kontekstis reflekteeruda ning vastast avalikult alandada ning häbistada. Kõrtsirahvas ütleb, et näe, ,,sedapuhku hullu teisepere mehed ka platsi tulnud" (lk 105).
annaabi.ee 
