EESTI UUSAEG
1710.a järel Vene monarhid esialgu Balti provintside asjadesse ei sekkunud. Balti
erikord, der (baltische) Landesstaat – balti rüütelkondade omavalitsussüsteem.
Kasutatakse seoses Vene ülemvõimu perioodiga, aga sisuliselt pärineb see
omavalitsus juba varasemast ajast. 1765 sai ka Kuramaa need samad privileegid.
Narva linn administratiivselt kuulus Peterburi kubermangu, sisuliselt oli ta Balti
erikorra osa – Narva rootsiaegsed privileegid kehtisid edasi. Hiilgeaeg 1710-1783,
kaptulatsioonide sõlmimisest asehalduskorra kehtestamiseni, katkestus kuni 1796,
seejärel Balti erikorra n-ö teine tulemine. Alates 1830-40.a-st keskvõim hakkas end
peale suruma ning algas Balti erikorra privileegide kitsendamine, mis kulmineerus
venestusreformidega.
Tänu Balti erikorrale jäi Eesti ja Läti ala lääne tsivilisatsiooni osaks, oli jätkuvalt osa
saksa kultuuriruumist. Eesti talupoja seisukohast oli tegemist suurima madalseisuga