Vabadussõja kindralid ja admiralid
aasta mais määrati ta
patareiülemaks ja ülendati sama aasta oktoobris alamkapteniks. Maailmasõjas
ülesnäidatud vapruse eest oli Jonson autasustatud Püha Stanislavi III ja II järgu ning
Püha Anna III ja II järgu aumärkidega. Püha Georgi mõõgaga ja Püha Georgi IV järgu
ristiga koos loorberipärjaga.
Pärast punast riigipööret Venemaal tuli ta 1917. aasta novembris Eestisse ja astus
meie rahvusväkke. Ta määrati formeeritava ratsadivisjoni ülemaks ja jöudis tõusta
kaptenik (ehk ratsaväe traditsiooni järele rittmeistriks), enne kui sakslased ta divisjoni
koos kõigi muude tollaste Eesti rahvusväeosadega 1918. aasta kevadel laiali saatsid.
Saksa okupatsiooni lõppemisel sama aasta 10. novembril astus Jonson uuesti, nüüd
juba neljandat korda sõjaväkke. Ta määrati formeeritava .ratsapolgu ülemaks. 27.
detsembril läksta oma polguga tolleks ajaks päris Tallinna lähedale jõudnud Viru
rindele; võitles hiljem ka Lõuna-Eestis ja Lätis.