Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks. Raamatuploki köitmiseks valmistatakse paberipoognast voltimise (kokkumurdmise) teel köitepoognad (vihikud). Köitekaaned annavad raamatule hea väljanägemise ning kaitsevad raamatuplokki määrdumise ja vigastuste eest. Köitekaante osadeks on kaanepapid, selg, seljaõnar (e. valts), roots (seljapapp), lõtk, seljavahemik ja kaanekattepaber või seljakatteriie.
Aldus Manutius võttis 16. saj. kasutusele oktaavformaadi. Laiuse ja kõrguse suhte kuldlõige on 1:16. 14 · Maht trükise maht lehekülgedes. Trükipoogen pool paberipoognat, mille mõlemale küljele on trükitud (1 lehe pool). Autoripoogen 40 000 täheruumi (tähed, vahed, kirjavahemärgid). · Köide, ümbrispaber Köite osad on: selg, kaptaal (pael, köite juures, mille ül. on kaitsta mustuse eest ja hoida blokki koos), raamatukaas. Köide võib olla pehme või kõva. Kattematerjaliks võib kasutada paberit, riiet, ledriini (kunstnahk), ehtset nahka ning plastikut. Lehed liimitakse, traaditakse või õmmeldakse (parim) kokku. Siseelemendid on: · Tekst sõltuvalt otstarbest põhitekst, täiendav tekst (eessõna, sissejuh,
annaabi.ee 
