Jakob Kõrv
Grammatikareeglitega vägistamata esinevad (pealtnäha) suvaliselt
mõlemad sõnakujud "nüüd" ja "nüid", "peaks" ja "piaks", "healel" ja
"häälel", "rõõmus" ja "rõemus". Ka kasutatakse nime Peterburi, siis jälle
6
Peeterburi.
Loomulikult erinevad ka kokku-lahkukirjutamisreeglid, (nt "liht
teenistuses").
Põnevaid sõnu leiab muidugi ka, nt "valvaka-juusteline mees", tõeline
kaunissõna : "kapstas" (ehk "kapsas").
Veel grammatika-alaseid tähelepanekuid: vähene osastava käände
kasutatavus, selle asemel omastav. Kõik riikide jm kohanimedega seotud
sõnad on kirjutatud suure tähega: Eestlane, Riialane, Venekeel, Saksakeel
(üks sõna!). Komakasutuse kohapealt tundub asi olevat üsna juhuslik.
Samuti on arusaaamtused gi ja ki liite kasutamises. Kõla järgi? Nt
millesgi, misgi, oleksgi, aastatgi, minutitgi, vähematgi, aga ka vähematki,
sõnakestki, tuleleegistki, sügavusestki.
annaabi.ee 
