tuhandeid, on igaühele neist antud nimi, mis hõlbustab faili leidmist. Failid peavad olema alati mingit kindlat tüüpi: programmifailid, tekstifailid, pildifailid. Muidugi esineb ka erandeid, näiteks arhiivifailid võivad sisaldada omakorda pildi-, video- ja tekstifaile. Sellegipoolest on arhiivifail samuti kindla struktuuriga,sarnaselt arvuti kõvakettale, võimaldades failideks salvestatud infot kätte saada. Seega võib üldisemalt öelda, et fail on teatud kokkuleppeline meetod info kapseldamiseks. Dokumendifail on arvutis säilitatav informatsioon, nt kasutaja poolt koostatud kiri, tabel, pilt vm. Programmifail (ehk programm) on töövahend. Näiteks Paint’iga saab pilte joonistada, WordPad’iga teksti töödelda. Igal programmil võib olla erinev ikoon. Faili nimi ja laiend (File name, file extension) Igal failil on oma nimi, mis ei tohi sama kausta piires korduda. Lubatud on suur- ja väiketähed, mille vahel tehakse vahet, tühikud ja eesti eritähed.
Võrreldes sadade serverite eraldi haldamisega muudavad kettavõrgud süsteemihalduse efektiivsemaks. Firma kõigi salvestite käsitlemine üheainsa ressursina teeb hõlpsamaks nii kettaseadmete hooldamise kui ka varukoopiate tegemise planeerimise. Kettavõrk võimaldab arvutite ja kettaseadmete vahelist andmeedastust sama suure andmekiirusega nagu oleks need vahetult kokku ühendatud. Põhiliseks ühendusviisiks on siin Fibre Channel, mida kasutatakse harilikult SCSI käskude kapseldamiseks. On olemas ka SSA ja ESCON'i tugi. Kettavõrgud võivad olla kas tsentraalsed või hajutatud. Tsentraalne kettavõrk ühendab suure hulga servereid kettakollektsiooniks, hajutatud kettavõrk seevastu kasutab üht või mitut Fibre Channel'it või SCSI kommutaatorit võrgusõlmede kokkuühendamiseks ühe hoone või territooriumi piires. Kaugühenduste puhul toimub kettavõrgu liiklus üle ATM'i, SONET'i või pimekiu. Et avarii korral tagada täielikku
annaabi.ee 
