Kapsas ja kapsaliblikas referaat
Hapendamise
aluseks on piimhappekäärimine -- bakterid muudavad kapsas leiduvad
süsivesikud piimhappeks. Kui viimase sisaldus on vähemalt 0,6 %, siis ta
konserveerib üsna hästi. Hapnemisel rakukestad kobestuvad ja kapsas muutub
seedemahladele hõlpsamini kättesaadavaks. Piim- ja teised orgaanilised happed
tugevdavad maomahla- ja sapieritust. Hapukapsas ja kapsasoolvees on veel
kevadelgi 20--30 mg % C-vitamiini. Kasulik toiduaine!
Hapukapsast ei maksa pesta, sest vesi uhub ära kapsavedelikus lahustunud
väärtuslikud vitamiinid ja mineraalained. Kui kapsas on toidu valmistamiseks liiga
hapu, siis lisatakse juurde värsket kapsast või natuke suhkrut.
kasutatud kirjandus:
http://www.videvik.ee/513/kapsas.html
http://www.readystudygo-project.net/EE/GENERAL/path2/pictures/kapsas3.jpg
http://www.google.ee/search?hl=et&q=kapsaliblikas&btnG=Otsi&lr=&aq=&oq=