Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"
Riinus süda lõi raskeks. Hinnu kulm seisis kortsus. Mis ma ütlema pidin perenaine ja Hinn
kiskus kanarbikupõõsa kõige juurtega välja. Hinn on aru saanud et midagi kahtlast toimub,
teda vaadatakse imeliku pilguga ja ta tahab teada mis on, et kui nad ei taha et ta seal, siis
maksku raha ära, öelgu et peab ära minema ja ta läheb minema ka kohe, kelle pilgata ma
niikaua olen. Riinu vaatas maha ja luges kapsataimi. Vastates aegamööda asjad käivad. Kes
kannatab see kaua elab. Aga Hinn ei suuda kannatada ja oodata. Hinn tahab veskit ära osta,
tahab et talle raha ostetaks ja eit endale uue sulase leiaks. Eit ütleb et Miinal aega vaja, ta
noor veel. Hinn viskas pea kukklasse. Hinn leiab et Miina ei ole enam nii noor ja laps, et
otsustada ei suudaks, Pigem arvab ta et nii eit kui ka Miina ei taha teda. Eidel hakkab hari
punaseks muutuma