Memo. Filmi "klass: Elu pärast" kohta.
ette. Neil olid sildid : ,, Kaspar vabaks" ja muud sellist. Oli näha, et siiski mingil määral
mõistetakse ka teda, aga samal ajal oli ka inimesi, kes ootasid ja lootsid, et Kaspar
saaks kõige rangema karistuse, mida Eesti seadused lubavad, arvan, et nende hulka
kuulusid surnud noorte vanemad ning lähedased, muidugi ka mõni kõrvalisem isik,
sest seda oli kuulda raadiosaatest.
Lõppkokkuvõtteks, arvan, et karistus mis Kapsarile määrati , 3 aastat tingimisi, ei
ole tõesti vabadus ja arvan, et olenemata karistusest hoiab ta end tagasi ning ei näita
end avalikkusele kuigi palju. Loodan, et sellised lood õpetavad palju ning teada on, et
kooli vägivald ei lõpe kunagi aga selliseid lõppe ei tohiks kunagi küll tulla ja kui ise
mõtlema hakata, siis kiusamist on palju olnud koguaeg, olen ise tundnud ise näinud
ning sellist lõppu, kogemust või olukorda ei sooviks isegi oma kõige hullemale
vaenlasele