Tarka oli endaarust kaval ja kinkis Konkale kasti millel oli varem seisnud kiri:SURM.See ei tähendanud head.Tarka tänas Konkat.Peale pikka vestlust kuulis Konka märguannet,ta kadus ja oli samas oli ka kohe tagasi.Midagi oli juhtumas,aga keegi ei teadnud mis juhtuma hakkab?Konka lausus joovastunult:Kas sa tead,mis see on? See on teie tulekivi.Enne,kui ma selle tulekivi endale võtan,põletan ma su pealakke sellise augu,et hiljem saab kogu su sugukond sinna kapsaputru serveerida.Kohe peale lause lõppu käis suur pauk ja kärgatus.Mõlemad sugukonnad kohkusid ja said alles siis aru, mis on juhtunud,kui tolmupilv oli hajunud.Toimunud oli suur muutus.Jararkade sugukond oli lendanud Tararkade maatükile ja Tararkad seisid tühermaal.Kõik oli kaotatud,kogu pikk töö ja vaev.Seda sMaid nautida ihned Jararkad.Neile ei tähendanud see midagi,et Tararkad surevad.Mida päev edasi seda nõrgemaks jäid Tararkad ja seda
Näiteks käesoleva sajandi algul Mulgimaal sündinud küsitletud mäletavad veel oma lapse- ja noorpõlvest kamararasvaga keedetuid kapsaid ja tangu-kartulisegapudru. Paljud inimesed peavad pekirasvaga keedetud toite väga maitsvaks ja suhtuvad neisse roogadesse suure poolehoiuga ja heakskiiduga. Vanematel andmetel, mida kinnitavad ka omaaegsete koolilaste eneste mälestused, pandi koolilaste leivakoti 19. sajandi viimasel veerandil ja sajandivahetusel suurem karbitäis kartuli- või kapsaputru (mulgiputru või mulgikapsaid), teistes väiksemates karpides olid räimed, liha ja või ning päts leiba nädalaks. Nagu eelnevalt ka põgusalt nimetatud, kandis mulgi pudru erinevates Eestimaa ja ka Mulgimaa paigus erinevat nime. Näiteks Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel kutsuti mulgi putru lätipudruks, Urvastes, Laiusel mulgipudruks, Karusel oli mulgi pudru nimetus mulgi kämm, Järvamaal ja Harjumaal segadis-
annaabi.ee 
