Barokiajastu
õukonnasündmustel, päevastel kokkusaamistel ja hiljem ka teatris. Nende
tegumoed sarnanesid idamaistele kimonodele ja kaftanitele.
Hakati kandma ka mantood. See oli eest avatud avar ja pikk mantlitaoline rõivas,
mida kanti korseti ja seeliku peal. Hõlmad sai õukonnakleidi sarnaselt puusadele
kinnitada. Vastavalt seisusele oli mantoo slepiga. See õmmeldi hinnalistest
kangastest, vahel oli plisseeritud. Alusseelik oli rikkalikult kaunistatud.
Soengud. Lisaks "kapsapeasoengule" tuli 1680.a paiku moodi nn "fontange"
soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali
lagunes ja kes oma juuksed pitsilise sukaga pealaele kokku sidus. Kuningale
13
meeldis see sedavõrd, et ta palus daamil kogu õhtu sellist soengut kanda. Hiljem
lisandus soengut toestav traatsõrestik, millele kroogiti loori, pitse ja paelu. Soengu
kõrgus oli kuni 1,5 pea kõrgust.
annaabi.ee 
