- sügav neljakandiline dekoltee, püstkrae - madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj. - sale ja rühikas algus - kõrge traatkarkassil soeng - ühest kangast komplektid AMPIIR Varaklassitsism (1770-1800) 1700. a Materjalid ja värvid: - luksuslikud, paksud kangad
Soengud. Louis XIV lapsepõlve ajal oli moes kõik lapsepärane, siis kandsid naised lapselikke, tugevalt lainelisi soenguid, mitmesuguseid fantaasiarikkaid patse ning kruvi või ussina väänlevaid kiharaid. Soenguid kaunistati pärlite ja värviliste paeltega. Hiljem muutusid soengud elegantseks ja kergeks, kanti pikkade lokkidega kõrvadele seatud soenguid. Tukk kadus, hakati kandma pitsist või siidist valmistatud mütsikesi või seoseid. 1671.a tuli moodi "hurluberlu" ehk kapsapeasoeng juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti jämedate lokirullidega nii, et tulemus sarnanes kapsapeaga. Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. Saj. alguses Meesterõivastus Elegantse mehe põhigarderoob koosnes pikast põlvedeni ulatuvast saterkuuest (just au corps), alumisest kuuest või vestist, rikkalikult kaunistatud särgist, kravatist ja põlvpükstest. Rõivastuse kõige tüüpilisem osa oli saterkuub. See oli liibuv, järgis loomulikku figuuri
annaabi.ee 
